Kiipsaare tuletorn valmis 1933. aastal ja see on 26 meetri kõrgune. Algselt ehitati torn ligikaudu 100 meetri kaugusele rannast, kuid tänapäeval paikneb see rannajoone muutumise tõttu meres.
Tugevate tormituulte ja lainete mõjul vajus järsul rannikul asuv tuletorn aastaid tagasi viltu. Seetõttu sai majakas omale hüüdnimeks Saaremaa Pisa Torn. Tuuleiilid ja lained lükkasid majaka hiljem jälle enam-vähem sirgeks.
Kasulik teada:
Kuna tuletorn asub Vilsandi Rahvuspargi territooriumil, pääseb sinna ainult jalgsi. Teekond parklast majakani on ca 5 km ja majakas on vaadeldav vaid väljast.
Harilaiul on ebakorrapärane, piklik, kagust loodesse suunatud lainjate piirjoontega trapetsi kuju. Ta on madal tasandik, mille kõrgem punkt poolsaare loodeosas ei ole üle 5 m. Poolsaare pindala on 3,62 km². Harilaiu loodepoolsem tipp kannab Kiipsaare nuka nime, vastastipp kagus – Kelba nuka nime. Poolsaare flooras esineb 261 õistaime- ja soon-eostaime liiki.
Hea teada: Harilaid kerkis merest saarena 1000–2000 aastat tagasi. Loodetipus Kiipsaare neemel on tuletorn.
Vilsandi tuletorn on Eesti kõige läänepoolseim tuletorn ja asub Vilsandi saarel. Laternaruumi ja rõduga valge kivitorni kõrgus jalamist on 37 meetrit ja tule kõrgus merepinnast on 40 meetrit.
Tuletorn ehitati 1809. aastal ja on vanim Saare maakonnas säilinud tuletornidest ning vanuselt kolmanda tuletorniga Eestis Kõpu ja Suurupi ülemise tuletorni järel.
Hea teada: alates juunist 2021 saavad Vilsandi tuletorni külastada kõik huvilised.
Eesti kõige läänepoolsem asustatud saar Vilsandi on keskmeks rahvuspargile, kust leiab hülgeid, veelinde ja orhideesid. Kaks kolmandikku Vilsandi rahvuspargist moodustab meri koos enam kui 150 saare, laiu ja rahuga.
Vilsandi rahvuspargis asuvad ka külastuskeskus, lõkkekohad, matkarajad, puhke- ja telkimiskohad.
Vilsandil asub Eesti üks suuremaid hallhüljeste lesilaid ja siin peatub tuhandeid veelinde. Rahvuspargi eelkäija, 1910. aastal loodud Vaika linnukaitseala on Euroopa vanemaid looduskaitsealasid.
Kadakaste pärandkoosluste ja metsade taimestik on haruldusterohke. Siin kasvab üle 30 liigi orhideesid, endeemne saaremaa robirohi ja oma levikuala põhjapiiril ka luuderohi.
Geoloogiahuvilised leiavad Vilsandilt paekivipaljandeid, milles leidub rikkalikult fossiile ja kivistunud koralle.
Odalätsi nimi olla tulnud sellest, et Vanapagan oli seal Tõlluga võidelnud ja Vanapaganal oli oda katki läinud. Siis ta ütlend, et: «Oda läts!» ning «Oda läts!» ja sellest olevatki Odalätsi nimi tulnud. Allikad, mis seal asuvad, on Vanapagana jäljed. Kuhu ta astus, sinna jäid allikad.
Metsastunud luidete ja palumänniku keskel asuvate Odalätsi allikate ümber kulgeb 400 m pikkune loodusrada, mis algab Kihelkonna-Pidula maantee äärsest parklast.
Hea teada: Kui pesta allika veega nägu ja käsi ning seda isegi juua, siis püsid igavesti noorena.
Eesti üks omapäraseimaid muuseume – ühe pere kaheksa põlve jooksul kujunenud terviklik Lääne-Saaremaa talukompleks koos rikkaliku tarbevaraga, mis on valdavalt valmistatud või kasutusel olnud sellesama talu elanike poolt.
Muuseum pakub loodus- ja pärandkultuuri teemalisi programme ning tegevusi.
Hea teada: Mihkli talumuuseumi hoovis toimuvad mitmed traditsioonilised sündmused nagu näiteks Saaremaa suvesimman ja mihklilaat.